Usaldus on meie digitaalse ühiskonna alus — ja just seda ründavad petturid praegu kõige enam

19.06.2026

Küberohutus

Arvutiohutus · Blogi · ~6 min lugemine

„Usaldus on meie digitaalse ühiskonna alus — ja just seda ründavad petturid praegu kõige enam.“

2025. aasta oli Eesti küberruumis pettuste aasta. Inimesed kaotasid petturitele 29 miljonit eurot — kolm korda rohkem kui aasta varem. Samal ajal purustati mõjuga intsidentide rekord: 10 185 intsidenti.

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) avaldas veebruaris 2026 aruande „Küberkaitse Eestis 2026“, mis annab selge pildi: keelebarjäär kadus, petturid räägivad nüüd vabalt eesti keeles ja rünnakud on muutunud veenvamaks kui kunagi varem.

29 M € Kaotatud pettustele 10 185 Mõjuga intsidenti 1. jaan NIS2 jõustus

Mis juhtus 2025. aastal?

Kõige suurem muutus oli see, et petturid õppisid rääkima eesti keelt loomulikult. Enam ei olnud vaja kahtlaseid välismaiseid numbreid või kehva tõlget — kõned tulid usaldusväärsete numbrite alt ja rääkisid sinu nimega.

Levinumad skeemid olid:

  • Kõned „pangast“ või „politseist“, kus paluti sisestada PIN-kood või kinnitada „kahtlast tehingut“
  • Investeerimis- ja krüptopettused
  • Võlts-SMS-id ja e-kirjad tuntud ettevõtete nimel
  • Ettevõtetele suunatud „CEO fraud“ ehk juhatuse liikme nimel saadetud maksekorraldused
Oluline teada Ükski pank ega riigiasutus ei küsi kunagi PIN-koodi või Smart-ID koode telefonitsi ega SMSiga. See on kõige kindlam märk pettusest.

Mis ootab ees 2026. aastal?

Olukord ei muutu kergemaks. RIA toob välja kolm peamist suunda:

Tehisintellekt petturite käes

AI abil luuakse veelgi veenvamaid kõnesid ja sõnumeid. Rünnakud muutuvad personaalsemaks ja raskemini tuvastatavaks.

NIS2 direktiiv ja uus seadus

Alates 1. jaanuarist 2026 kehtib Eestis uus küberturvalisuse seadus. Rangemad nõuded kehtivad tuhandetele ettevõtetele ning juhatuse liikmetel on isiklik vastutus.

Tarneahela rünnakud

Eesti sõltub paljudest välistest teenustest ja seadmetest. Üks nõrk lüli võib mõjutada tuhandeid inimesi ja ettevõtteid.


Kuidas end kaitsta?

Siin on kõige olulisemad ja lihtsamad sammud, mida igaüks saab kohe teha:

Eraisikutele
  • Ära kunagi anna PIN-koodi või Smart-ID koode telefonitsi ega SMSiga
  • Kui kõne tundub kahtlane — katkesta ja helista ise ametlikule numbrile
  • Kasuta rakenduspõhist 2FA-d (mitte SMS-i)
  • Hoia telefon ja arvuti alati uuendatud
Ettevõtetele
  • Kontrolli, kas sinu ettevõte kuulub NIS2 alla
  • Koolita töötajaid pettuste äratundmiseks
  • Rakenda kahe inimese reegel suuremate maksete puhul
  • Varunda olulised andmed ja testi taastamist regulaarselt
Kuhu pöörduda abi saamiseks?

Kui kahtlustad pettust või oled langenud ohvriks, teavita kohe:
CERT-EE: cert@cert.ee või raport.cert.ee
Lisainfot leiad: itvaatlik.ee ja RIA kodulehelt.


Aitäh, et hoiad Eesti digiriiki turvalisena

Eesti on üks digitaalsemaid riike maailmas. See on meie tugevus, aga ka vastutus. Mida teadlikumad me oleme, seda raskem on petturitel meid petta.

Jaga seda postitust oma kolleegide ja lähedastega — üks teadlik inimene võib ära hoida suure kahju.

— Küberkaitse meeskond